demo

Oled mõelnud, et peaks telefoni või tahvelarvutit vähem kasutama, aga ei tea, kust alustada? Ekraanivaba aeg ei tähenda kogu tehnoloogiast loobumist – see on teadlik paus, mis aitab sul paremini puhata, keskenduda ja päriselt kohal olla. Siin on viis lihtsat ja praktilist sammu, kuidas vähendada ekraaniaega ja luua uusi harjumusi. 1. Sea kindel aeg, kus ekraanid on keelatud Alusta kasvõi 30 minutist päevas – näiteks pärast tööpäeva või enne magamaminekut. Pane telefon teise tuppa või lülita see lennurežiimile. Ajapikku võid seda aega pikendada. See väike harjumus annab ajule märku, et nüüd on aeg puhata. 2. Loo nutivabad tsoonid Söögilauas ja magamistoas ei peaks olema telefone, tahvelarvutit, televiisorit.. Need „ekraanivabad alad“ loovad rohkem võimalusi tähendusrikkaks suhtlemiseks ja rahulikuks olemiseks. Vestlus ilma katkestusteta on väga väärtuslik. 3. Kasuta alternatiive Kasuta taas paberit ja pliiatsit! Kui oled telefonis harjunud märkmeid tegema ja kalendrit vaatama, tee seda märkmikus. Sama kehtib äratuskella või muusika kuulamise kohta. Väikeste muutustega saad luua tervisliku harjumuse. 4. Lülita teavitused välja Meili- ja sotsiaalmeedia märguanded katkestavad keskendumise isegi siis, kui sa neid kohe ei loe. Kui lülitad teavitused välja, väheneb kiusatus telefoni haarata. 5. Leia endale asendustegevusi Kui sul on igav, siis telefoni haaramine on automaatne. Pane valmis raamat, mine jalutama või helista kellelegi. Kui tead, mida teha, ei teki ka tühja hetke hirmu. Kas oled juba proovinud mõnda neist tegevustest? Kirjuta siia kuidas möödus sinu ekraanivaba aeg!

Kas oled tundnud, et telefonist saab vahel väsitav kaaslane? Nutiseadmete liigtarbimine mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist rohkem, kui arvata oskame. Nutivaba aeg tähendab teadlikku valikut panna ekraan kõrvale ja olla päriselt kohal – iseenda, oma pere ja päris elu jaoks. Mõju vaimsele tervisele Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg on rõhutanud, et digiseadmete pidev kasutus võib viia ülekoormatud tähelepanuni, mis vähendab keskendumisvõimet ja suurendab stressi. Nutiseadmete vahetu ligipääs igal hetkel ei lase ajul puhata ega süveneda, mis omakorda võib tekitada ärevust ja unehäireid. Uni ja taastumine Tallinna Ülikooli teadlased on uurinud ekraaniaja mõju unele ja leidnud, et just enne magamaminekut nutiseadmete kasutamine lühendab unekestust ja vähendab une kvaliteeti. Sinine valgus, mida ekraanid kiirgavad, pidurdab melatoniini tootmist – see on hormoon, mis aitab meil uinuda. Sotsiaalsed suhted Kui paneme telefoni kõrvale, suudame päriselt kohal olla – kuulata, reageerida ja luua sügavamaid suhteid. Eesti Sotsiaaluuringud on näidanud, et digisuhtlus ei asenda silmast silma kontakte, mis on kriitilise tähtsusega vaimse heaolu jaoks. Nutivaba aeg laste arengus Tallinna Ülikooli kasvatusteadlase Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on nutiseadmete piiramine oluline laste loovuse ja sotsiaalsete oskuste arenguks. Kui lapsed saavad olla igavuses, õpivad nad iseseisvalt lahendusi otsima ja oma kujutlusvõimet kasutama. Näiteks üks Eesti pere otsustas nädalavahetusel kõik nutiseadmed kõrvale panna. Tulemuseks oli rohkem ühiseid hetki, paremad vestlused ja isegi vähem tülisid. „See pani meid taas märkama üksteist. Üllataval kombel ei olnud lapsed üldse pahased – hoopis lõbusamad kui tavaliselt,“ ütles ema Kadi.ee Nutivaba aeg ei tähenda loobumist, vaid teadlikku valikut elada selgemini ja tervemalt. Sinu aju, su keha ja su suhted tänavad sind selle eest. Eesti laste vaimse tervise ja digivahendite kasutamise kohta saad lugeda 2024. aastal valminud uuringust Jaga oma ekraanivaba aja kogemust siin