Kas oled tundnud, et telefonist saab vahel väsitav kaaslane? Nutiseadmete liigtarbimine mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist rohkem, kui arvata oskame. Nutivaba aeg tähendab teadlikku valikut panna ekraan kõrvale ja olla päriselt kohal – iseenda, oma pere ja päris elu jaoks.
Mõju vaimsele tervisele
Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg on rõhutanud, et digiseadmete pidev kasutus võib viia ülekoormatud tähelepanuni, mis vähendab keskendumisvõimet ja suurendab stressi. Nutiseadmete vahetu ligipääs igal hetkel ei lase ajul puhata ega süveneda, mis omakorda võib tekitada ärevust ja unehäireid.
Uni ja taastumine
Tallinna Ülikooli teadlased on uurinud ekraaniaja mõju unele ja leidnud, et just enne magamaminekut nutiseadmete kasutamine lühendab unekestust ja vähendab une kvaliteeti. Sinine valgus, mida ekraanid kiirgavad, pidurdab melatoniini tootmist – see on hormoon, mis aitab meil uinuda.
Sotsiaalsed suhted
Kui paneme telefoni kõrvale, suudame päriselt kohal olla – kuulata, reageerida ja luua sügavamaid suhteid. Eesti Sotsiaaluuringud on näidanud, et digisuhtlus ei asenda silmast silma kontakte, mis on kriitilise tähtsusega vaimse heaolu jaoks.
Nutivaba aeg laste arengus
Tallinna Ülikooli kasvatusteadlase Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on nutiseadmete piiramine oluline laste loovuse ja sotsiaalsete oskuste arenguks. Kui lapsed saavad olla igavuses, õpivad nad iseseisvalt lahendusi otsima ja oma kujutlusvõimet kasutama.
Näiteks üks Eesti pere otsustas nädalavahetusel kõik nutiseadmed kõrvale panna. Tulemuseks oli rohkem ühiseid hetki, paremad vestlused ja isegi vähem tülisid. „See pani meid taas märkama üksteist. Üllataval kombel ei olnud lapsed üldse pahased – hoopis lõbusamad kui tavaliselt,“ ütles ema Kadi.ee
Nutivaba aeg ei tähenda loobumist, vaid teadlikku valikut elada selgemini ja tervemalt. Sinu aju, su keha ja su suhted tänavad sind selle eest.
Eesti laste vaimse tervise ja digivahendite kasutamise kohta saad lugeda 2024. aastal valminud uuringust
Jaga oma ekraanivaba aja kogemust siin